ÜKS LIHTNE JA TÕHUS TOITUMISVIIS

Juba pikemat aega on vaevanud mind üks dilemma – kuidas leida õige toitumisviis ja kuidas panna enese tervise hüvanguks ühte patta need sajad soovitused ning retseptid?

Arvan, et ma ei ole ainuke, kes dieetide ja nõustajate virvarris ja labürindis väljapääsu otsib. Õigemini, sellist lahendust, mis oleks lihtne ja käepärane kasutada. Mis sobiks ka teistele pereliikmetele, mis võimaldaks teha valikuid igal pool, ilma näpuga retseptis ja menüüs järge ajamata. Paljudel inimestel ei ole võimalik töö juures lõuna ajal teha endale sooja toitu, isegi mitte soojendada. Paljudel on võimalus minna lähedal asuvasse toidukohta, kus tuleb menüüst valida valmistoit. Nii mõnigi kord otsustatakse pirukate-saiakese kasuks. Tihtilugu on ainus võimalus haarata midagi kaasa tee peale ettejäävast toidupoest – vinkud ja sai või muu taoline. Paar korda kuus ehk ei teegi sellised valikud kurja, igapäevaselt küll. Kehakaal kasvab, rahulolematus samuti. Inimene saab ka ise aru, et mingil ajal peab tulema muutus. Aga kuhupoole? Kuidas ja millest alustada homme, kui soov kindel?

Tihtipeale alustatakse suure hooga. Dieet on valmis vaadatud või toitumisnõustaja valitud. Rahagi makstud, sest vaim on hakkamist täis. Edasiste päevade mõttetegevus on hõivatud toiduretseptidega, poes tuleb käia, paber peos ja õhtud kuluvad kokkamisele ning vaba aeg trennidele. Igal pool ringi liikudes töötab peas kalkulaator: kas ma seda tohin? Tahaks, aga ei või. Sellel juubelil patustan, siis jätkan dieediga. Tuleb tuttav ette? Kui dieet läbi saab, siis luban endale. Siin see vähk kivi all ongi – KUI DIEET LÄBI SAAB! Siis tulevad ka kilod. Kuni uue dieedi või lõpliku minnalaskmiseni.

Aga kui ei ole võimalik ainult iseendale pühenduda? Kui pereliikmetel on teised soovid või tuleb oma vaba aeg ohverdada? Kui on nii kiire, et on mahti ainult käigupealt midagi põske pista?

Ja kuidas leida lihtne moodus, millest saab juhinduda kõigis olukordades ja mida saab kasutada kogu ülejäänud elu?

Olen kõigi eelpool kirjeldatud olukordadega ise kokku puutunud, samuti näinud kõrvalt teiste probleeme ja mõttekäiku. Olen ise kaua aega otsinud lahendust. Minu puhul on kõige kurioossem see, et töötan raamatukogus, kus riiulid on lookas toitumisalastest raamatutest. Paleo, ketogeenne, sirtuiintoitumine. Vähi vastu ja vähi ajal. Suhkru ja jahu kahjulikkusest. Smuutide, salatite retseptid. Jne, jne, jne.

Lahendus ja selguse moment minu jaoks saabus kodus kappide koristamise käigus, kui näppu jäi väike, vihiku taoline tumepruun brošüür, mis oli oma tundi oodanud üle 20 aasta. Kahekümne kahel lehel asuv, peenes kirjas tekst oli kõnekam kui kõik muu. Olin seda raamatukest varasemalt paigutanud siia ja sinna, sisusse süüvimata. Kiire ju kogu aeg. Etteruttavalt võin öelda, et kõige väärtuslikum on viimasel lehel asuv kolmeks jaotatud tabel, kuidas lihtsalt ja kiiresti tavalisi, põhitoiduaineid üksteisega kombineerida. Keskmises tabelis on neutraalsed ehk leeliselised toiduained, mis sobivad nii esimese kui ka kolmanda tabeliga. Omavahel kokku ei sobi esimese ja kolmanda tabeli nimekiri. Kogu lugu. Kui nälg tuleb, teed valiku keskmisest tulbast ja vaatad, kummast siis kõrvale valid – esimesest või kolmandast. Kui kodus perele süüa teed, on lihtsalt vaja teha kõik söögid eraldi ja hilisemate einete puhul kombineerida kokkusobivad. Või siis panna ühte patta podisema need, mis omavahel kokku klapivad. Kui allpool olevale tabelile pilk peale visata, saab selgemaks ja hakkab ka mõte liikuma. Dieetide ja toitumisnõustajate retseptide puhul on minu jaoks kogu aeg just see olnud probleem, et keegi on minu eest teinud valiku ära ja pannud kokku võib-olla just need maitsed ja toiduained, mis mind ei vaimusta ja teinekord ei sobigi mulle. Ma tahaks ise valida ja endale meelepäraselt maitsestada. Samuti ei tea ma, mille järgi ja mis põhjusel need toiduained just nii on kokku sobitatud.

Alljärgnev tabel annab kätte tervisliku toitumise üldise suuna. Kui seda järgida, on tulemused mingi aja pärast tunda ja näha.

Valgud (happelised)	Neutraalsed (leeliselised)	Tärkliselised ehk süsivesikud
Liha Kala Muna Juust Piim, ka hapupiim Puuviljad, marjad Tsitruselised Viinamarjad Arbuus – soovitus süüa täiesti iseseisvalt, eraldi toidukorrana	Pähklid Rasvad: või, koor, õlid Munakollane Aedviljad Juurviljad Kaunviljad Sibul, küüslauk Idandatud seemned Seened Mesi Rosinad Viski, džinn	Teraviljad Jahud (puhastamata, mitte valge) Banaanid Viigimarjad Datlid Eriti magusad viinamarjad Pirnid Koorega kartulid

Raamatus on palju selgitusi, miks neid toiduaineid just nii peaks tarbima. Samuti selgitusi organismi keemilise koostise kohta, liigsest happelisusest ja kuidas toiduga seda mõjutada saab. Autor viitab, et kõigi degenereeruvate haiguste põhjus on vale toitumine. Samuti viitab ta teaduslikele uuringutele, mille alusel ka vähk on paljudel juhtudel vale toitumise tagajärg.

Raamatust leiame tsitaadi: „Toidame oma loomi suurema intelligentsiga kui iseendid. Talumees teab, et õigesti toidetud loom on terve, ebaõigelt toidetud aga haigestub. Isegi veterinaarid on hoiatanud koeraomanikke, et ei tohi segada küpsiseid lihaga, see põhjustab seedehäireid!” Paneb mõtlema, eks?

Tabeli jaotuse kohta ütleb autor, et kogu süsteemi eelis on paindlikkus. Kindlasti leiab iga inimene oma lemmiktoidud nende hulgast, mis omavahel kokku sobivad.

15 soovitust ja nõuannet:

1. Tärklisi ja suhkruid ei tohi süüa samal söögiajal valkainetega (proteiinid) ja happeliste (tsitrus) puuviljadega
2. Toidu põhiosa peavad moodustama aedviljad, salatid, puuviljad
3. Valkaineid, tärkliselisi ja rasvu tohib süüa vaid vähestes kogustes
4. Tarvitada ainult täisterajahust ja rafineerimata tärklisest tooteid. Hoiduda kõigist rafineeritud ja töödeldud toitudest, eriti valgest jahust ja valgest suhkrust, samuti rafineeritud rasvainetest
5. Hoiduda kõigist värvainetega mõjutatud ja magustatud toitudest ja jookidest
6. Vaheaeg kahe toidukorra vahel peaks olema 4 – 4,5 tundi
7. Kõige lihtsam on päeva alustada leelist moodustava hommikueinega. See ei tähenda, et peaks valima ainult keskmisest tabelist (vt selgitust allpool)
8. Lihtsad toidud on kõige tervislikumad.
9. Sünteetilised toidud ei sisalda koreainet, vitamiine ja mineraale õiges vahekorras, see on ohtlik
10. Päevas peaks olema vähemalt 1 valkude, 1 tärklise, 1 leelise toidukord.
11. Süüa võiks sagedamini kui 3 korda päevas
12. Tervislik on päeva jooksul süüa ainult üht liiki puuvilja.
13. Vahetevahel on soovitatav teha ainult leelise-päev.
14. Üleminek uuele toidukorrale võib olla järk-järguline. Alustada võiks tärklise ja valgu lahushoidmisest
15. Algajale on kõige soovitatavad aedviljasalatid koos kartulitoitudega

Raamatust leiab selgituse, kuidas mõned happelised toiduained seedeprotsessis võivad muutuda leeliseliseks. Seega võib hommikusöögiks kasutada happelisi puuvilju (mitte tsitruselisi), piima või hapupiima, kõiki rohelisi aedvilju, juurvilju, rasvaineid, seemneid, idandeid.

Tärklis – leelis (st lõpp-produkt on leeliseline) söömaaeg võiks koosneda kartulitest (keedetud või küpsetatud koorega) salatiga või keedetud rohelise aedviljaga. Puuviljad tuleks siia kõrvale valida kolmandast tabelist.

See süsteem vähendab automaatselt happeid moodustavate toitude söömist ja suurendab leelist moodustavate toitude söömist, mida meie organism vajab. Selles õiges keemilises tasakaalus seisnebki meie organismi tervise saladus ja vastupanu haigustele.

Raamatust leiab palju häid nõuandeid, selgitusi, soovitusi. Kahekümne kahele leheküljele on ära mahutatud hulgaliselt informatsiooni, samuti haigusi ning nende põhjusi. Autor on 1866.a sündinud arst, kelle tervis oli sellises seisus, et isegi kolleegid pidasid teda lootusetuks haigeks. Ta alustas iseenda ravimist toitumise muutmisest. Eestist on samasugune näide olemas – Adik Levin.

Raamatu andmed:

„Raviretseptid kõikide haiguste vastu” (Toitumine), autor William Howard Hayg (mõnes kohas Haig), väljaandja Luunja Raamatukogu Selts, 1991. Leida võib seda suurematest linnaraamatukogudest, samuti mõningatest rahvaraamatukogudest. Kui soovi endale soetada, võib otsida antikvariaadist või osta.ee-st.

Kaarel Sisask: hea treener ei ole tingimata kulturist

Tekst: Rivo Veski (Delfi)

Fotod: Kaarel Sisask erakogu

Intervjuu on tehtud 2016. aasta veebruaris

Kaarel Sisask on treeneriametit pidanud nüüdseks 4 aastat. Selleni jõudmiseks jõudis vahepeal pähe pugeda idee asuda tegelema ettevõtlusega, kuid kuna kogu senises elus on teda saatnud sport ja aktiivne eluviis, tundus selle valdkonna teadmiste edasi arenemine loogilise jätkuna. Täna Uus-Meramaal resideeruv treener avab oma saamise loo ning plaanib peagi Eestisse naasta, et oma õpitut ja kogetut siin edasi jagada.

Kõik sai küllap alguse sellest, kui jõusaali seadmetel end treenides tekkis huvi teada, millised mehhanismid iga liigutuse taga peituvad ning kuidas treeningust suuremat kasu lõigata, kuni läbitud sai ka mitmeid koolitusi. Täna on Kaarel teerajaja täistaimetoitlaste ehk veganite ning sportliku eluviisi omavahel sidumises. Ligi kaks aastat vegan eluviisi elanud Kaarel tõestab, et sport ja lihaskasv ei võrdu suurte lihakoguste allakugistamise ja kodujuustu või –piima söömisega. Lihaskasvuks vajalikud valgud saab kätte ka taimedest.

Kohe alguses teeme selgeks ka selle, et lihatoiduliste treenimist Kaarel ei välista, sest on oma elust 24 aastat ka ise liha söönud ja on igati nõus aitama kõiki.

 

Enne treeneriametit käis Kaarel läbi küllaltki tavalise haridustee. Õppis Tallinna vanalinna hariduskolleegiumis, lõpetas gümnaasiumi keelteklassi ning astus pärast kooli lõpetamist teenistusse Kaitseväkke. Pärast Viru jalaväepataljoni teenistuse läbimist lõpetas 2013. aastal ettevõtluskõrgkooli Mainori ärijuhtimise alal.

„Töökohti on mul küll olnud väga mitmeid. Arvatavasti sellepärast, et olen otsinud oma kohta ja teed. Olen olnud müügimees erinevates IT valdkondade ettevõtetes, ehitusel olen kätt proovinud, projektijuht ja ka ettevõtja olen olnud. Lugesin isegi just hiljuti kokku mitu töökohta mul on olnud viimase kaheksa aasta jooksul – tervelt 14. Noore inimese kohta päris palju,“ arutles ta, kuid leidis, et kõige selle taustal on alati kumanud sport.

Kuigi tänasega võrreldes ei ole Kaarel oma varasemas elus enese hinnangul kuigi väga atleetlik või sportlik olnud, on sellega süvitsi tegelemine täna tema igapäev.

Läbi katsetamiste ja erinevate treeningute proovimise – küll jalgpalli, kergejõustiku, erinevate võitluskunstide, ujumise, sportliku vabavõitluse (MMA) – leidis ta enese jaoks huvitava just viimase.

„Sportliku vabavõitlusega tajusin, et suudaksin rohkem, kui oleks rohkem massi ja jõudu. See ajas mind treenima jõusaali, et olla parem MMAs,“ selgitas Kaarel, kuidas ta jõusaali treeninguteni jõudis. Ühel hetkel võttis jõusaal aga suure osa ajast ning siis avastaski ta järk-järgult, et personaaltreeneri amet kannaks endas kõiki neid omadusi, millega talle nii ennast kui teisi (oma kliente) arendada meeldiks.

Oma hoo andis elumuutusele kaasa ka mitte just kõige meeldivam töökoht.

„Tol hetkel oli mul suhteliselt masendav töö, mida tegin hambad ristis ja ainuke koht, kus ma ennast hästi tundsin, oli jõusaal. See mõjus hästi meelele sel hetkel,“ meenutab Kaarel.

Kuna personaaltreenerid ja toitumisnõustajad annavad meedia vahendusel sageli erinevatel teemadel nõu, siis on seda infot palju ning sageli on see ka vastukäiv. Kaarli sõnul on see hulk tohutu, kuid aja jooksul on tal oma lemmikud ja kindlad allikad välja kujunenud, millest teadmisi ammutab.

„Minu trenn ja elu viis põhineb väga lihtsalt põhimõttel, see on kaastundlik taimetoitlus. Oma klientide peal ma otseselt ei praktiseeri midagi. Minu klientideks on enamasti hetkel taimetoitlased. Minu missiooniks on aidata taimetoitlasest inimestel saavutada oma sportilikud, esteetilised või tervislikud eesmärgid,“ räägib Kaarel, kelle igapäeva toidulaual pole tänaseks ainsatki loomse päritoluga toiduainet.

Kaastundlik eluviis tähendab endas ka seda, et kodumajapidamises ei leidu seepi, dušigeeli, hambapastat, habemeajamisvahtu, mis on valmistatud loomseid saaduseid kasutades. Samuti väldib ta riideid, nahktooteid ja aksessuaare, mille valmistamisel on loomseid saadusi kasutatud. Kaarel lihtsalt usub, et tema arenguks ja edenemiseks ei pea keegi kannatama.

„Püüan oma teadlikust tõsta ja lugeda selle kohta igal võimlausel juurde ja seda oma elus rakendada. Oma meele ja mõtte tasakaalus hoidmiseks elan karma järgi. Maailm on ümmargune, kõik tuleb tagasi. Et hoida meelt tugevana toitun hästi, mediteerin, venitan lihaseid, teen joogat, maadlen Brasiilia Jiu-Jitsus, jooksen, teen jõusaali treeninguid,“ tutvustab Kaarel oma igapäevarutiine.

-Kui sa treeneriameti peale natuke laiemalt mõtled, siis mis on see, mis sind motiveerib seda tegema? Oled sa õpetaja tüüpi inimene, kes naudib oma teadmiste edasi andmist ja rahuldub inimeste aitamise, suunamisega või tuleb sul aeg-ajalt ka endal motivatsiooni otsida, et teel püsida?

Inimeste rõõm teeb õnnelikuks

Vastates küsimusele, et mis sunnib või motiveerib treenerina leiba teenima, vastab Kaarel, et talle meeldib näha, kui inimesed on õneelikud.

„Olen saanud aidata inimesi väga erinevate eesmärkidega. See on lihtsalt nii äge. N-ö õpetaja tüüpi inimene või liider olen arvatavasti küll, vähemasti nii on mulle öeldud,“ ei hoia ta tagasi, et just õpetamine ja teadmiste jagamine on üks meeldivamaid aspekte oma töö juures.

Kuid alati pole elu olnud lihtne. Nii nagu neil, kes on mitu korda proovinud midagi oma elus muuta – kas loobuda mõnest pahest või alustada tervislikuma eluviisiga, on ka Kaarli motivatsioon kõikuma löönud.

„On raske välja tuua päris täpselt mitu korda ja mis juhtus. Aga võib-olla selle jätkuks, et miks ma seda teen praegu ja kaua ma seda teha tahan ning kas see on ikka minule, kas ma olen hea treener – mul tekivad sellised hetked, need ei ole väga sügavad ja väga rasked. Mul on olemas minu hea sõber ja mentor, kellega ma lihtsalt pean maha ühe hea vestluse ja millegipärast ta oskab alati öelda midagi mida ma kuulda tahan. Soovitan inimestel teha seda, mis neile rõõmu pakub,“ võtab Kaarel teema kokku märkides, et eneses kahtlemises pole midagi halba.

Kuidas aga oma teadmisi selles valdkonnas värskena hoida, millist kirjandust lugeda, milliseid filme vaadata, milliste lehekülgede infol tasub alati silma peal hoida?

„Viimasel aastal olen lugenud palju ultrasportlaste kirjandust, mis keskendub aeroobse spordi esitlusele. Ise olen Uus-Meremaal keskendunud samuti ultrajooksu õppimisele ja jooksin ka ultrajooksu võistluse läbi. Nende lugude lugemine on väga inspireeriv.

Kaugel Eestist ja täistaimetoitlusel põhineva elustiili propageerimisel on Kaarlil tulnud astuda mugavustsoonist välja ja lihatoiduliste vaatevinklist suisa ohverdusi teha.

„Kui ma mõistsin, et mulle pole enam vägivallal elus kohta, ja ma ei soovinud enam liha süüa ega loomi ära kasutada, siis kõige suurem hirm oli sõprade, tuttavate ja pere ees. Hirm, kuidas teised seda kõike võtavad. Eestis on see taimetoitlus samal pulgal mõneti kui näiteks mistahes vähemused, kes pidevalt peavad tõestama, miks nad seda teevad ja kas see on ikka normaalne ja kas ma olen ikka normaalne inimene. Palju inimesed arvavad, et ma olen automaatselt mingisuguse ususekti või taolise radikaalse liikumise liige. Arvatakse, et ma näljutan ennast. Hoopis vastupidi, taimetoitlus on andnud mulle väga palju ja ma söön palju rikkalikumalt kui varem,“ vaidleb Kaarel levinud eksiarvamusele vastu.

Mida vähem asju, seda selgem pea

Kui oma elu ja tööd Eesti ja võõrsil tehtuga võrrelda, märgib noor treener, et mida vähem on ta omanud asju või kohustusi, seda õnnelikum ta on. Seda mustrit on Kaarel avastanud maailmas ringi reisides. Mida vähem inimestel on, seda õnnelikumad nad on.

„Tegelikult on elamiseks väga vähe vaja. Tulin mugavustsoonist välja ja võtsin seljakoti, terve elu ongi seljas. Muidugi ei saa ma siinkohal mainimata jätta oma kallist abikaasat, keda ma väga armastan, kellega koos ma seda kõike teen ja kes mind alati toetab, ükskõik kui rutakas mu mõni uus idee ka poleks,“ seletab Kaarel.

Kodutunne ootab Eestis

Seni pole välismaal reisimine üheski riigis elades paigalejäämise soovi tekitanud. Eestis plaanib treener oma tööd jätkata aga juba tuleval kevadel. Suureks unistuseks on Kaarlil luua oma jooksugrupp, kus ta valmistaks ette inimesi pikamaa jooksudeks.

Kui kellelgi Kaarli lugu lugedes tekkis mõte, et ka tema teadmised ja oskused võiksid edasi arenedes anda väljundi treeneriametiks, siis soovitab Kaarel välja mõelda, milline spordiala kõige enam huvi pakub.

„Kas tahaksid saada jooksutreeneriks, jõusaali treeneriks, suusatreeneriks, rühmatreeneriks vms. Kui rääkida personaaltreeneriks saamisest siis on ta kindlasti kõige paindlikum ja peaks teadma väga palju populaarsematest aladest. Klientide eesmärgid on erinevad, kes tahab joosta, sõuda, kaalu kaotada, lihasmassi lisada,“ selgitab Kaarel.

„Minu soovitus oleks leida oma tulevase treeneri ametile vastav koolitus, neid on väga häid ka Eestis. Veel parem oleks hakata sportima antud alal, näidata oma tulemusi ja see läbi saadud kogemustega saab paremini õpetada.“ lisab ta.

Ise on Kaarel läbinud FAF Eesti personaaltreenerite koolituse, ISSA Ameerika Ühendriikide personaaltreenerite koolituse ja TRX treeningu koolituse.

Treeneriks olemine tähendab vahet pidamata õppimist ja oma tõekspidamiste muutmist, leiab Kaarel. „Ei taha kellelegi liiga teha, aga tahtsin minagi esialgu kulturistiks saada ja olin praegusest kehakaalust 9 kilo suurem. Pumpasin ennast kõvasti toidulisandeid täis ja tundsin ennast tegelikult halvasti, kompleksid suurenesid. Hindasin asja ümber ja mõistin, et minu jaoks ei ole see reaalne sport ja hakkasin muid asju proovima. Jõusaali armastan ikkagi ja soovitan seda väga. Siiski – personaaltreeneri headust ei hinda see, kui tal on 40-sentimeetrise läbimõõduga biitsepsid. Esteetiline ja pornograafiline maailm, mis fitnessimaailmas on päris üle võlli läinud, loob juurde ainult ebakindlaid noori naisi ja mehi,“ leiab Kaarel.

Kaarliga saab ühendust tema veebikülje www.planthlete.com vahendusel ning sotsiaalmeedia kanalites Facebook ja Instagram Planthlete nime kaudu. Kuniks Kaarel pole Eestis, nõustab ta siinseid inimesi interneti vahendusel.